Eesti Rada
Eesti Rada
Eesti Raja ajaloost
1945. aastal, kui Ferdinand Kool, kes oli varem Eestis olnud põllumeeste väljaande Oma Maa peatoimetaja, Augsburg-Hochfeldi põgenikelaagrisse jõudis, sai ta ülesandeks korraldada laagri informatsioonisüsteem. Kerkis üles küsimus laagrisisese bülletääni väljaandmisest. Laagrites oli tookord iga ettevõtmise jaoks luba vaja. Augsburgi laagri komandant nõustus lehe väljaandmisega, aga tegemist pidi olema vaid ühe laagri lehega. Lisaks komandandi loale oli vaja aga saada ka UNRRA (United Nations Relief and Rehabilitatsion Administration) luba, mis ka saadi.
Ajalehele pandi nimeks Eesti Rada ja selle esimene number ilmus 29. septembril 1945 neljaleheküljelisena. Lehe peatoimetajaks sai Ferdinand Kool ja vastutavaks toimetajaks Herbert Michelson. Lehe toimetusse kuulusid veel Karl Eerme, Johannese Hennoste ja Johannes Västrik.
Alguses ilmus leht kord nädalas 3000 eksemplaris; 1946. aastaks tõusis trükiarv 6000-le. Et lehte kontrolli all hoida, nõudsid sõjaväevõimud kogu lehe tõlkimist inglise keelde ja sisu esitamist UNRRA organitele. Veebruaris 1946 ilmus vabariigi aastapäevale pühendatud 12-leheküljeline number, mille sisu ajalehe sulgemise põhjustas. Västriku meenutuse kohaselt oli UNRRA direktor endast väljas: „See ei ole mingi laagri leht, vaid see on iseseisva riigi ajaleht!“
Ilmumisluba saadi küll kuu hiljem tagasi, kuid tingimusi raskendati oluliselt. Keelati igasugune poliitiliste küsimuste käsitlemine, teistest lehtedest väljavõtete tegemine, teatud materjalide avaldamine jne. Vaatamata sellele, et neid nõudeid hiljem pehmendati, suleti leht veel korraks.
Kui uueks Eesti Komitee esimeheks sai Elmar Jaska, võttis ta endale ka Eesti Raja toimetaja ülesanded. Pärast Hochfeldi Eesti Komitee ja Eestlaste Keskesinduse vahel tekkinud arusaaamatusi Eesti Raja peremehe õiguste pärast lahkus lehe juurest enamus tegijaid. Uueks tegevtoimetajaks tuli Johannes Kaup, välispoliitika toimetajaks sai Väino Riismandel.
Lehe toimetusel õnnestus mõne aja pärast hankida tegevuslitsents, millega kadus eeltsensuur ja määrati kindlaks väljaande trükiarv ja levipiirkonnad, mida tegelikkuses eirati.
Geislingeni Eesti Rahvuskoondise väljaandel hakkas 1945 ilmuma bülletään Eesti Post, mis kujunes suurimaks eesti ajaleheks Saksamaal. Lõpuks ilmus see kaks korda nädalas. Sellest ei saanud Eesti Rada muidugi maha jääda ja ilmus siis ka kaks korda nädalas. Mõni aeg hiljem vähendati Eesti Raja lehekülgede arvu ja hakati seda välja andma kolm korda nädalas.
Nii kestis lehtede omavaheline rivaalitsemine, kuni tingimused Saksamaal kaasmaalaste arvuka emigratsiooni tõttu oluliselt muutusid.
Suurem osa lugejaskonnast rändas Saksamaalt välja. Nii selle kui majandusliku olukorra halvenemise tõttu leppisid lehtede toimetused kokku, et ülejäänud lehe tellijaile saadetakse nii Eesti Post kui ka Eesti Rada — üks ühel ja teine teisel nädalal. Selleks moodustati 10. septembril 1948 uus osaühisus Eesti Ajaleht Välismaal. Eesti Posti ilmus kuni 1953. a. alguseni.
Alates 1952. aastast andis Västrik Eesti Rada välja üksinda. Leht ilmus vaid kord kuus 2-leheküljelisena pingelise majandusliku olukorra tõttu.
Oluline muudatus toimus aastal 1977, mil Eesti Rada kui Saksamaa eestlaste häälekandja hakkas saama Eestlaste Keskkomitee kaudu rahalist toetust Bonni keskvalitsuselt. Lehekülgede arv suurenes. Västrik kutsus toimetusse Edgar Bergmanni ja Arnold Koka. Lugejale suudeti pakkuda varasemast tunduvalt sisukamat lehte. Peale Johannes Västriku surma (1990) võttis EÜSL Eesti Raja väljaandmise oma hooleks. Ajalehe toimetajateks olid Ülo Semmel, Martin Lokk, Valdu Nurmissaar ja Vilma Brinkmann.
Suureks hoobiks ajalehele oli Bonni toetuse lõplik äravõtmine aastal 1997, mida põhjendati Eesti Vabariigi iseseisvusega. Soovitati abi saamiseks pöörduda Tallinna poole. Järjekordselt hõljus Eesti Raja kohal sulgemise oht. Ilmumise lõpetamise oht tõi esile ootamatult palju lehe pooldajaid, kes jätkamist soovisid.
Novembris 1996 andis EÜSLi Esinduskogu Urmas Paidrele — tollasele Münsteri Ülikooli publitsistikatudengile Eestist — volitused Eesti Raja vastutava toimetaja kohale asumiseks ning lehe jätkuva väljaande organiseerimiseks.
1997. aasta esimene number ilmus juba Eestis trükituna ning sai oma uue kvaliteedi tõttu kohe positiivse suhtumise osaliseks. Eesti Raja abitoimetajaks said Merike Miländer Kölnist ja toimetuse kaastöötajaks Sulo Rosenthal Aachenist.
Alates 2005. aasta II poolest on ajalehe toimetaja Karin Aanja, lehte trükitakse endiselt Eestis. 26. septembril 2015 tähistati Kölnis ajalehe Eesti Rada 70. sünnipäeva.
allikas: "60 aastat Eesti Raja esimese numbri ilmumisest“ (U. Paidre)
Ajalehele pandi nimeks Eesti Rada ja selle esimene number ilmus 29. septembril 1945 neljaleheküljelisena. Lehe peatoimetajaks sai Ferdinand Kool ja vastutavaks toimetajaks Herbert Michelson. Lehe toimetusse kuulusid veel Karl Eerme, Johannese Hennoste ja Johannes Västrik.
Alguses ilmus leht kord nädalas 3000 eksemplaris; 1946. aastaks tõusis trükiarv 6000-le. Et lehte kontrolli all hoida, nõudsid sõjaväevõimud kogu lehe tõlkimist inglise keelde ja sisu esitamist UNRRA organitele. Veebruaris 1946 ilmus vabariigi aastapäevale pühendatud 12-leheküljeline number, mille sisu ajalehe sulgemise põhjustas. Västriku meenutuse kohaselt oli UNRRA direktor endast väljas: „See ei ole mingi laagri leht, vaid see on iseseisva riigi ajaleht!“
Ilmumisluba saadi küll kuu hiljem tagasi, kuid tingimusi raskendati oluliselt. Keelati igasugune poliitiliste küsimuste käsitlemine, teistest lehtedest väljavõtete tegemine, teatud materjalide avaldamine jne. Vaatamata sellele, et neid nõudeid hiljem pehmendati, suleti leht veel korraks.
Kui uueks Eesti Komitee esimeheks sai Elmar Jaska, võttis ta endale ka Eesti Raja toimetaja ülesanded. Pärast Hochfeldi Eesti Komitee ja Eestlaste Keskesinduse vahel tekkinud arusaaamatusi Eesti Raja peremehe õiguste pärast lahkus lehe juurest enamus tegijaid. Uueks tegevtoimetajaks tuli Johannes Kaup, välispoliitika toimetajaks sai Väino Riismandel.
Lehe toimetusel õnnestus mõne aja pärast hankida tegevuslitsents, millega kadus eeltsensuur ja määrati kindlaks väljaande trükiarv ja levipiirkonnad, mida tegelikkuses eirati.
Geislingeni Eesti Rahvuskoondise väljaandel hakkas 1945 ilmuma bülletään Eesti Post, mis kujunes suurimaks eesti ajaleheks Saksamaal. Lõpuks ilmus see kaks korda nädalas. Sellest ei saanud Eesti Rada muidugi maha jääda ja ilmus siis ka kaks korda nädalas. Mõni aeg hiljem vähendati Eesti Raja lehekülgede arvu ja hakati seda välja andma kolm korda nädalas.
Nii kestis lehtede omavaheline rivaalitsemine, kuni tingimused Saksamaal kaasmaalaste arvuka emigratsiooni tõttu oluliselt muutusid.
Suurem osa lugejaskonnast rändas Saksamaalt välja. Nii selle kui majandusliku olukorra halvenemise tõttu leppisid lehtede toimetused kokku, et ülejäänud lehe tellijaile saadetakse nii Eesti Post kui ka Eesti Rada — üks ühel ja teine teisel nädalal. Selleks moodustati 10. septembril 1948 uus osaühisus Eesti Ajaleht Välismaal. Eesti Posti ilmus kuni 1953. a. alguseni.
Alates 1952. aastast andis Västrik Eesti Rada välja üksinda. Leht ilmus vaid kord kuus 2-leheküljelisena pingelise majandusliku olukorra tõttu.
Oluline muudatus toimus aastal 1977, mil Eesti Rada kui Saksamaa eestlaste häälekandja hakkas saama Eestlaste Keskkomitee kaudu rahalist toetust Bonni keskvalitsuselt. Lehekülgede arv suurenes. Västrik kutsus toimetusse Edgar Bergmanni ja Arnold Koka. Lugejale suudeti pakkuda varasemast tunduvalt sisukamat lehte. Peale Johannes Västriku surma (1990) võttis EÜSL Eesti Raja väljaandmise oma hooleks. Ajalehe toimetajateks olid Ülo Semmel, Martin Lokk, Valdu Nurmissaar ja Vilma Brinkmann.
Suureks hoobiks ajalehele oli Bonni toetuse lõplik äravõtmine aastal 1997, mida põhjendati Eesti Vabariigi iseseisvusega. Soovitati abi saamiseks pöörduda Tallinna poole. Järjekordselt hõljus Eesti Raja kohal sulgemise oht. Ilmumise lõpetamise oht tõi esile ootamatult palju lehe pooldajaid, kes jätkamist soovisid.
Novembris 1996 andis EÜSLi Esinduskogu Urmas Paidrele — tollasele Münsteri Ülikooli publitsistikatudengile Eestist — volitused Eesti Raja vastutava toimetaja kohale asumiseks ning lehe jätkuva väljaande organiseerimiseks.
1997. aasta esimene number ilmus juba Eestis trükituna ning sai oma uue kvaliteedi tõttu kohe positiivse suhtumise osaliseks. Eesti Raja abitoimetajaks said Merike Miländer Kölnist ja toimetuse kaastöötajaks Sulo Rosenthal Aachenist.
Alates 2005. aasta II poolest on ajalehe toimetaja Karin Aanja, lehte trükitakse endiselt Eestis. 26. septembril 2015 tähistati Kölnis ajalehe Eesti Rada 70. sünnipäeva.
allikas: "60 aastat Eesti Raja esimese numbri ilmumisest“ (U. Paidre)
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja Välisministeerium toetavad väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi raames ajalehe Eesti Rada väljaandmist alates aastast 2020.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja Välisministeerium on toetanud väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi raames ajalehe Eesti Rada väljaandmist alates aastast 2020.
2023. aasta projekti "Saksamaa eestlaste ajalehe Eesti Rada väljaandmine koos lastele suunatud lisalehega" toetati 7000 euroga. Tänu toetussummale jätkasime lastelehe väljaandmist ning saime lugejaid juurde reklaamnumbrite jagamise kaudu Saksamaa eestlaskonna üritustel ja ühingu uute liikmete seas.
KÜSKi ja Välisministeeriumi toetussummad Eesti Rajale:
2023. aastal – 7.000 eurot
–––––––––––––––––––––––––––
2022. aastal – 7.000 eurot
–––––––––––––––––––––––––––
–––––––––––––––––––––––––––
2021. aastal – 5.000 eurot
–––––––––––––––––––––––––––
2020. aastal – 4.486 eurot
EESTI RADA asutati 1945. aastal ja on vanim järjepidevalt ilmunud väliseesti ajaleht.
Ajalehe Eesti Rada väljaandmist toetab EÜSL.
Ajalehte Eesti Rada saab tellida ka PDF-versioonina
2015. aastast on võimalus ajalehte Eesti Rada tellida ka PDFina arvutis või muus nutiseadmes lugemiseks. PDF-versioonil on värvilised fotod ja selle aastatellimus on soodsam kui paberväljaandel. Vormista tellimus kas endale või sõbrale (30 eurot/aasta) juba nüüd, saates vastava sooviga kiri aadressile EestiRada[at]yahoo.de.
Eesti Rada
Karin Aanja
Veerenni 17-17
10135 Tallinn
Estland
Tel. + 372 53 929 684
Ajalehe tellimine aastaks:
Euroopas 30 eurot
PDFina e-posti aadressile 25 eurot
Väljaspool Euroopat 28 eurot
Tudengitele 20 eurot
Eesti Rada konto:
Estnische Volksgemeinschaft in der BRD
Eesti Rada
Deutsche Bank
IBAN: DE64 2007 0024 0440 0115 04
BIC/Swift: DEUTDEDBHAM
Selgitus: abo + aastaarv
Ajalehe Eesti Rada väljaandmist toetab EÜSL.
Ajalehte Eesti Rada saab tellida ka PDF-versioonina
2015. aastast on võimalus ajalehte Eesti Rada tellida ka PDFina arvutis või muus nutiseadmes lugemiseks. PDF-versioonil on värvilised fotod ja selle aastatellimus on soodsam kui paberväljaandel. Vormista tellimus kas endale või sõbrale (30 eurot/aasta) juba nüüd, saates vastava sooviga kiri aadressile EestiRada[at]yahoo.de.
Eesti Rada
Karin Aanja
Veerenni 17-17
10135 Tallinn
Estland
Tel. + 372 53 929 684
e-mail: EestiRada@yahoo.de
Ajalehe tellimine aastaks:
Euroopas 30 eurot
PDFina e-posti aadressile 25 eurot
Väljaspool Euroopat 28 eurot
Tudengitele 20 eurot
Eesti Rada konto:
Estnische Volksgemeinschaft in der BRD
Eesti Rada
Deutsche Bank
IBAN: DE64 2007 0024 0440 0115 04
BIC/Swift: DEUTDEDBHAM
Selgitus: abo + aastaarv
Eesti Rada 2023
Eesti Rada LASTELEHT 2023
Eesti Rada 2022
Eesti Rada 2021
Eesti Rada 2017
Eesti Rada 2016
Eesti Rada 2015
Eesti Rada 2014
Eesti Rada 2013
Eesti Rada 2012
Eesti Rada 2011
Eesti Rada 2010